TAGASISAADUD LIIKUMISRÕÕM

Head sõbrad

Tahtsime Teiega jagada ühte lugu ja ühte tunnet.

Taksitüdruk Ruubi vaevles ägedate seljaprobleemide käes. Kuna konservatiivne ravi ei andnud tulemusi, tegime Ruubile septembri lõpus operatsiooni. Operatsiooni käigus eemaldasime seljast lülikanalist lagunenud diskimaterjali ja tõdesime, et seljaaju on väga halvas seisus.

Sellist probleemi esineb taksidel sageli ja tulemused paranemise osas on väga erinevad. Taksidel on ülemäära pikk lülisammas ja ebaproportsionaalselt lühikesed jalad. Kuna aga taksid on väga altid igale poole hüppama, jooksma ja pugema, saab ka nende õrn selg mitmekordset vatti võrreldes tavapärase kehakujuga koertega. Diskid hakkavad ajapikku lagunema, kuni purunevad ja diski materjal surub tugevasti seljaajule. Sellise haiguse raskusastmed on erinevad, halvematel juhtudel lõppevad täieliku tagakeha halvatusega.

Ruubi taastumine operatsioonist on olnud omajagu keeruline ja aeganõudev. Kuid tänu Anneli, Ruubi parima sõbra optimismile ja püüdlustele on toimunud suured edasiminekud. Igatahes ei ole allaandmisest juttugi!

Täna on Ruubi vaba igasugugstest valudest ning täis suurt elu- ja liikumisrõõmu. Tahtsime jagada seda kogemust kui Eestis veel vähelevinud lahendust liikumispuuetega koerte abistamisel. Anneli tellis internetist Ruubile ratastooli. Tavaliselt on inimesed koerte-ratastoolide osas üsna umbusklikud. Ruubi näitel võib aga kindlasti julgustada sellist vahendit kasutama. Koera enda olemisest ei ilmne mitte mingit segadust, arusaamatust, ebamugavust ega muud rahulolematust. Ammugi mitte piinlikkust. Ta lihtsalt läheb sinna kuhu tema taksimõtted teda viivad ja ta läheb sinna hämmastava kergusega. Ruubi õppis väga ruttu ratastooliga igas suunas manööverdama. Me loodame endiselt, et suurem osa liikumisvõimest aja jooksul taastub, kuid senikaua ei jää elurõõmud nautimata, ega jää ka juhul kui liikumisvõime ei taastu.

APOLLO AUTAHVLIL

Apollo neelas isukalt terve suure konditüki ja mõistagi jäi see enne pidama kui makku kohale jõudis. Kliinikusse jõudes öökis ja ilastas Apollo päris ägedalt ning oli väga väga suures vaevas. Tegime röntgeni pildi ning nägime massiivset võõrkeha söögitorus. Üldnarkoosiall eemaldasime võõrkeha endoskoobi ja haaramisriistade abil. Luutüki suuruse tõttu oli selle väljasikutamine tükk tegemist. Väljudes ei jõudnud me selle suuruse üle ära imestada 🙂 Õnnelik õnnetus! Aga olgu see heaks näiteks, et kontide andmine koerale on kurjast. Apollo pääses õnneks ainult ehmatuse ja korraliku pohmelliga.

FIRST CLASS LOOMATOIDUD NÜÜD SAADAVAL

Head sõbrad!

Oleme pikka aega otsinud Teie sõpradele sobilikku tavatoidu brändi. Seni oleme pakkunud peamiselt ravitoitusid, aga nüüdsest on saadaval ka First Class kassi- ja koeratoidud. Toit tundub väga sümpaatne ja ootame ka kindlasti tagasisidet kuidas see loomadele maitseb, kas karv läigiv ja kõht on korras. Tagasiside abil saame ka teistele kogemusi ning soovitusi jagada. Olge terved!

“Olgu toit Sinu esimene ravim!” (Hippokrates)

HARMI JA VÕÕRKEHA!

Täitsa Dr. House’i lugu 🙂
Saksa lambakoera kutsu Harmi mängis ja jooksis pulk suus kuni kutsu valjult niutsatas ja pulk oli kadunud. Tekkinud vigastuse tõttu oli õnnetul loomal ka väga valus. Esmane kahtlus langes kaelalülide või diski vigastusele. Kuna puu on röntgenis mittekontrastne (nähtamatu) materjal ja seda polnud ka suukaudu näha, siis jäi see ka esmasel kontrollil Rakvere loomakliinikus leidmata. Loomade Kiirabikliinikusse jõudes oli Harmi kael juba parajalt paistes ning põletikus. Õnnetusest oli möödas juba neli päeva. Suust eritus natuke mädalõhnalist nõret. Üldnarkoos ja endoskoopiline uuring-ei midagi… Me teadsime et seal peab midagi olema, aga kätte ei anna ega ennast ei näita. Kaela välisküljel oli näha marrastusi ja tekkinud ka juba mädakolle. Põletikukolde kirurgilisel avamisel leidsime puuoksa! mis oli sisenenud suukaudu, neelu kõrvalt kõri juurest ja läinud täielikult kaela pehmete kudede vahele. Tegemist oli väga õnneliku õnnetusega. Kui pulk oleks vigastanud kõri, hingetoru, kopsu, kaela veresooni -närve või muid elutähtsaid struktuure, siis oleks kutsu võinud ka õnnetult otsa lõppeda. Parane hästi Harmi!

KIITUS LOOMAKAITSJATELE

Möödunud nädala alguses sattus Eesti Loomakaitse Seltsi tublide inimeste abil Loomade Kiirabikliinikusse koer, kelle omanikud olid jätnud talle kaela tugevalt sooniva nööri. Nöör oli kaela nii tugevalt vigastanud, et lõikas lõpuks nahast läbi ja tekitas tohutud haavad ja põletiku. Vaene loom oli pidanud nende valude käes piinlema meie hinnangul juba 4-5 nädalat. Ilmselt tingituna valust ja stressist näitas koer alguses ka agressiivsust üles. Me usume, et haavade paranedes ja valu möödudes on ta väga tore ja armas kutsu. Ka oli kutsu väga näljane, sest niisugust isu ei näe koeral just tihti. Ta sõi oma kausi tühjaks kohe narkoosist ärgates.
Aitame kõik aidata. Toetades Eesti Loomakaitse Seltsi, saab iga inimene anda oma panuse hättasattunud loomade raviks.

ETV Ringvaate saatelõik samal teemal:

http://etv.err.ee/index.php?05593527&video=3756

BELLA SAI TÄNA KOJU!

Loomade Kiirabikliinikusse sattus õnnetu kutsu Võrust, kes oli seal auto alla jäänud. Lugu on seda dramaatilisem, et meile ei toonud teda mitte koera omanikud, vaid tegelikult ta abitust olukorrast leidnud head inimesed kes ta üles korjasid. Esmaselt anti loomakesele esmaabi Võrus, kus ka esmaselt diagnoositi koeral mõlema esijäseme küünar- ja kodaruude murd ning vasaku reieluu murd. Seega oli Bellal 5 murdu kolmel jalal. Tegime Bellale Kiirabikliinikus 3 operatsiooni, mis õnnestusid suurepäraselt. Tal on nüüd kolmes jalas kokku 3 raudplaati ja 18 kruvi. Lisaks veel 2 lahast. Kokku arvestame Bella ravi pikkuseks 2 kuud. Nii et Jaanipäevaks on loodetavasti kogu lugu unustatud! Bella on maailma kõige sõbralikum ja nunnum väike kutsu. Loodetavasti leiab ta endale ka uue toreda kodu. Parane hästi Bella. Täname ka Eesti Loomakaitse Seltsi, kes on rahaliselt läbi annetuste Bella ravimisel toeks. Kui võimalik, siis tee ka Sina oma annetus Eesti Loomakaitse Seltsile abitute loomade abistamiseks! Siin ka viide ETV Ringvaate saatelkõigule

LAMMAS JÜRKA LUUMURRU OPERATSIOONIL

Pisut ebatavalise patsiendina sattus meie kliinikusse imaearmas lambatall JÜRKA, kes oli mingil teadmata põhjusel murdnud katki oma sääreluu. Tegime Jürkale operatsiooni, mille käigus paigaldasime sääreluu oma normaalsesse asendisse ja kinnitasime mitmete luunaeltega. Lisaks veel panime käpakese lahasesse ja ootame Sinu paranemist sõbrakene!

9. KORRUSELT KUKKUNUD KIISU MURDIS MÕLEMAD JALAD JA VAAGNA

9. Korruselt kukkunud kiisu murdis mõlemad jalad ja vaagna. Mõlemal sääreluul oli lahtine luumurd ning operatsioon jalgade taastamiseks kestis mitu tundi. Kuna murrud olid oma asukohalt natuke erinevad, on ka murdude fikseerimise meetod mõlemal jalal erinev. Parem sääreluu on fikseeritud välisfikstasiooni aparaadiga, vasak jalg plaadi ja kruvidega. Selliste murdude paranemise aeg on ca 2 kuud. Kuna kiisu on noor, siis loodetavasti kasvab luu kiiresti ning saame fiksaatorid eemaldada juba 6 nädala pärast. Lahtiste luumurdude korral on suur oht luu ja haavainfektsiooniks ja seetõttu vajab loom ka pikka antibiootikumi ravi. Ettevaatust akende lahtihoidmisel!

ROYAL CANIN, PRO PLAN, RACINEL

Nüüd saadaval Royal Canin ja Pro Plan kassi- ja koeratoidud. Saadaval nii tavatoidud kui ka ravisari.

Olgu toit sinu esimene ravim” (Hippokrates)

Racinel koeramaiused, toidukausid

MARUTAUD TAPAB!

Seadusi on mõistlik täita – marutaudi vastu vaktsineerimine on kohustuslik Vaatamata sellele, et Eestis on marutaud jätkuvalt tõsine probleem, on inimeste teadlikkus sellest haigusest üsna madal.Marutaudi pole võimalik ravida ning ainus viis seda haigust vältida on vaktsineerimine. Samuti on rahva seas levinud väärarusaam, nagu tuleks lemmikloomi vaktsineerida tingimata kevadel. Tegelikult võib koeri ja kasse vaktsineerida igal ajal ja kogu elu vältel.

MARUTAUD ON SURMAGA LÕPPEV HAIGUS

Marutaud e. marutõbi on püsisoojaste loomade ja inimese äge surmaga lõppev viiruslik entsefaliit, mis levib peamiselt haige looma sülje sattudes haava hammustuse tagajärjel. Haigus võib levida ka vigastatud naha või limaskesta saastudes haige looma süljega.

Marutaudi peiteaeg on 14 ööpäevast kuue kuuni või veel pikem (keskmiselt 4–8 nädalat). Marutaudi nakatunud loom võib viirust levitada kuni kümme päeva enne kliiniliste tunnuste ilmnemist. Pärast kliiniliste tunnuste ilmnemist sureb loom kümne päeva jooksul.

Marutaud avaldub kahes põhivormis – agressiivse ja vaikse marutaudina. Mõlema vormi puhul ilmnevad kesknärvisüsteemi kahjustuse tundemärgid, käitumishälbed, süljevoolus, neelu ja skeletilihaste halvatus.
Kuna koduloomadest haigestuvad marutaudi sagedamini koerad ja kassid, olles ühtlasi ka inimese jaoks peamine marutaudi nakatumise allikas, on Eesti koera- ja kassipidajatel kohustus oma loomi iga aasta marutaudi vastu vaktsineerida.

KOERI JA KASSE VAKTSINEERITAKSE PIDEVALT KOGU ELU JOOKSUL

Paar nädalat enne vaktsineerimist tuleks loomadele anda ussirohtu. Kui ussitõrje ja ka muude parasiitide tõrjed on tegemata, on organismi immuunsüsteem nende vastu võitlemisega sedavõrd hõivatud, et nakkushaiguste vastu ei tekigi piisav immuunsus. Kutsikad ja kassipojad saavad ussid kaasa juba oma emadelt, mistõttu neile peab tõrjet tegema enne esimest vaktsineerimist ja ka järgnevate vaktsineerimiste vahel. Täiskasvanud loomale tuleb ussitõrjet teha kolm-neli korda aastas, kuna parasiidid tabandavad loomi mittekvaliteetsest toidust ja ennekõike väliskeskkonnast igasugu sodi närides. Tihtilugu väidavad loomaomanikud kindlameeli, et nende loomal ei ole usse, kuna nad pole neid näinud. Tegelikkuses näeb parasiite alles siis, kui tabandumine on väga massiline.

Loomapidaja peab tagama temale kuuluvate kasside ja koerte (ka nende, kes ainult toas elavad!) vaktsineerimise marutaudi vastu terve looma eluea jooksul. Vaktsineerimisskeeme on erinevaid ning sõltub sellest, kui vanalt vaktsineerimist alustada
Kutsikaid hakatakse vaktsineerima juba 6-8 nädala vanuselt ja seda tehakse 2-3 korda:
(1. koerte katk, parvoviirus – 6-elunädalal)
2.koerte katk, nakkuslik hepatiit, parvoviirus, kennelköha, leptospiroos – 8- elunädalal
3.koerte katk, nakkuslik hepatiit, parvoviirus, kennelköha, leptospiroos ning marutaud– 12 –elunädalal
Kasside vaktsineerimine:
1. kassikatk, kalitsiviirus, rinotrahheiit – 7-9- elunädalal
2. kassikatk, kalitsiviirus, rinotrahheiit ning marutaud – 12- elunädalal
Edaspidi vaktsineeritakse lemmikloomi 1 kord aastas (soovitavalt kompleksvaktsiiniga) kuni looma elu lõpuni. Kui juhul pole looma noorena vaktsineeritud, võib sellega alustada mistahes vanuses ja tuleb seda teha esimesel võimalusel. Vaktsineerima peab ka ainult toas elavaid loomi!

Veterinaararst väljastab pärast looma vaktsineerimist loomapidajale vaktsineerimistunnistuse või vastava tõendi (vaktsineerimispassi), mis tuleb alles hoida ja vajadusel esitada. Kui lemmikloomal kahtlustatakse marutaudi, ning omanikul pole veterinaarjärelvalveametnikule vaktsineerimispassi esitada, võidakse loom hukata.
Meeldetuletuseks – nakkushaigusi on lihtsam ja odavam ärahoida kui ravida! Marutaud pole ravitav!

MIDA TEHA MARUTAUDIKAHTLUSE KORRAL

Kui tekib kahtlus, et kassil või koeral on marutaud, tuleb sellest kiiresti teavitada oma loomaarsti või piirkondlikku volitatud loomaarsti. Kahtlane loom isoleeritakse vähemalt 14 päevaks aiaga piiratud alale või eraldi kinnisesse ruumi veterinaarjärelevalve ametniku või volitatud veterinaararsti korralduste kohaselt. Kui loomal 14 ööpäeva jooksul marutaud kinnitust ei leia, võib veterinaarjärelevalve ametnik või volitatud veterinaararst pärast looma läbivaatust ja vajaduse korral vaktsineerimist ta isolatsioonist vabastada.

Ärge kartke vastutust, kardke oma elu pärast! Kui Teil on olnud kahtlane kontakt hulkuva- või metsloomaga, eriti kui saite temalt hammustada, tuleb ka ennast viivitamatult vaktsineerida. Ainult niimoodi saab haigestumist vältida. Tallinnas vaktsineeritakse inimesi marutaudi vastu Keskhaigla Antiraabilises kabinetis. Hiljem ei ole marutaud ravitav ja lõppeb surmaga kõigile kes temaga kokku puutuvad. Marutaud on diagnoositav ainult surma järgselt laboris. Loomale peale vaadates võib marutaudi vaid kahtlustada.

Kui kassil või koeral diagnoositakse marutaud kliiniliste tunnuste alusel või loomapidaja ei suuda tagada looma ohutut isoleerimist või loomapidajat ei suudeta kindlaks teha, siis teeb veterinaarjärelevalve ametnik ettekirjutuse looma kohustuslikuks magamapanekuks. Looma nõuetekohase hukkamise korraldab veterinaarjärelevalve ametnik.

NÄITEID ELUST

Loomakliinikusse toodi puremistunnustega koer, kes oli väga apaatne, ila tilkus ojadena. Koer oli marutaudi vastu vaktsineerimata. Esimesest hetkest tekkis kahtlus marutaudile, kuna koer elas maal metsa ääres, kus liigub palju kährikuid ja rebaseid. Kuna looma haavadele muud seletust polnud, saadeti koer koos omanikuga koju ja piirkonna volitatud veterinaararst pani looma magama. Laboruuringul diagnoositi koeral marutaud. Kümme päeva enne kliinikusse jõudmist oli aga samas majas peetud sünnipäeva, kus marutaudis koeraga puutus väga lähedalt kokku üle kümne inimese. Kuna koer oli siis väga sõbralik, said kõik teda lahkelt kallistada ja ennast limpsida lasta. Õnneks saadi koerale diagnoos võrdlemisi kiiresti ja temaga kontaktis olnud inimesed saavad nüüd hulka süste. Analoogseid juhtumeid leiab tegelikult aset liigagi tihti, kuid neist on vähe räägitud.
Dr. Valdeko Paavel