KEERULISED OPERATSIOONID VOL. 5

Põlveliigese eesmise ristatisideme rebend.

Väga sage tagajala vigastus koertel. Tihti vigastub ka menisk ja oma olemuselt väga saranane haigus inimestele. Selline vigastus vajab operatsiooni.

Tegemist on spontaanse vigastusega, mille põhjuseks ei ole mingit suur avariid vaja. Sageli on selle vigastuse tekke põhjus liigese kulumine ja degeneerumine, mis võtab aastaid enne kui side rebeneb. Koormuse ja ringitormamisega tekivad esmalt mikrovigastused, kerge põletikuline reaktsioon, liigese pehmekoelised struktuurid (sidemed, meniskid, liigesekapsel) ja kõhred hakkavad degenereeruma. Rabedad sidemed rebenevad teinekord võrdlemisi süütus situatsioonis palli, pulga või postiljoni järgi joostes. Teatud tõugu koertel on sellise vigastuse tekkimiseks eelsoodumus tagajalgade iseäraliku kuju tõttu.  Ebaratsionaalsete koormuste ja biomehhaanika tõttu toimub vigastumine kergemini.

Operatsiooniks kasutatakse erinevaid meetodeid. Lisatud piltidel esimene on TTA (tibia tuberositas advancement) ning teisel vanem ekstrakapsulaarne meetod. Operatsiooni eesmärk on eemaldada liigesest kahjustunud ja valutekitavad koed ning erineval moel tagada uuesti liigese toimimine. Kuna vigastuse ja operatsiooni järgselt saab teine tagajalg topelt koormust, juhtub sageli teise põlve sama vigastus mõne aja möödudes.

TTA puhul kasutatakse jala biomehhaanika muutmist sääreluu eesserva edasinihutamise abil titaan imlpantaadiga. See on üks uuemaid ja kaasaegsemaid meetodeid ristatisideme rebendi ravis. Loomade Kiirabikliinik teostab neid operatsioone alates 2015. aasta algusest ja tulemused on väga julgustavad.

Ekstrakapsulaarne meetod on suunatud peamiselt liigese stabiliseerimisele liigesevälise materjali lisamise teel.

Tagajal lonkel on palju võimalikke põhjuseid. Kuid järsku ja ilma teadaoleva traumata alanud tagajala lonke puhul tuleb ristatisideme vigastust kaaluda peamise põhjusena. Ettevaatust pallide, pulkade jm mänguasjade loopimisel! Samuti libedaga ja ebaühtlasel pinnasel (metsas, rabas) joostes.

Kõigile elukatele ikka head tervist!

Loomade Kiirabikliiniku meeskond

DÜSPLAASIA KUI ELUKAASLANE

Düsplaasia kui elukaaslane

Sageli tekitab elavat diskussiooni koerte düsplaasia teema. Kuidas see välja näeb ning kuidas see koerte elu mõjutab?

Tänases artiklis räägime lühidalt puusaliigestest.

Lisatud pildil on lihtne võrdlus normaalsetest ja raske astme düsplaasiaga puusaliigestest, mille abil saame seda nähtust natukene kirjeldada. Düsplaasia on pärilik haigus.

Ülemisel pildil on normaalsed puusaliigesed. Puusanapad on sügavad ja ümarad ning katavad reieluupead maksimaalsel määral (reieluupea tsentri ja puusanapa serva suhe on 105 kraadi või rohkem). Reieluukael on nõgus ja reieluupea sobitub väga ühtlaselt puusanapaga kokku (st. et liigeses ei ole lõtvust). Liigese ümbruses ei ole märgata osteoartrootilisi muutusi (eksostoose). Sellised on A-puusad.

Alumisel pildil on raske astme düsplaasia ehk E-puusad. Puusaliigesed on (sub)luksatsioonis st . et kontakt reieluupea ning vaagna (puusanapa) vahel on minimaalne. Puusanapa süvend ei ole sisuliselt eristatav. Reieluukael on jäme, täitunud luulise massiga, reieluupea on lapik ja seene kujuline. Kõhre ja uusluu vohandid on kõikidel liigeseid moodustavatel luudel (osteoatriit/osteoartroos/degeneratiivne liigesehaigus).

Nende kahe vormi vahele mahub veel kergemaid vorme, aga näitlikustamiseks on see võrdlus lihtsalt arusaadav.

Eesti KennelLiidu koerte Puusa- ja küünarliigeste düsplaasiauuringute teostamise ja hindamise kord

1.Üldosa.
1.1. Puusaliigese düsplaasia (edaspidi HD) ja küünarliigese düsplaasia (edaspidi ED) uuringute all tuleb mõista koera küünar- ja puusaliigeste röntgenoloogilist uuringut, mille eesmärgiks on saada HD/ED hinnang .

1.2. Düsplaasia (HD/ED) hinnangu all mõistetakse koera küünar- ja puusaliigese düsplaasiaastme määramist.

1.3. Uuringud ja hinnangud on soovitatavad ja teostatakse FCI reglemendi kohaselt. EKLiliikmesorganisatsioonidel on õigus muuta (HD/ED) uuringud kohustuslikuks lähtuvalt antud tõu tervislikust seisundist.

1.4. EKL liikmesorganisatsioonidel on õigus kehtestada koertele aretuspiiranguid sõltuvalt HD/ED astmetest.

(Allikas: http://kennelliit.ee/tervis/koerte-liigeste-dusplaasiauuringud-hip-dysplasia-hdelbow-dysplasia-ed)

Nõuded düsplaasia astme sobivuse kohta aretuseks on tõuühingutel kehtestatud erinevad ning seetõttu on ka düsplaasia esinemine väga varieeruv. Iseküsimus on see – kas koeral on valus kui tal on düsplaasia ja mis teha kui haigus on diagnoositud? Võtmemoment – me ravime loomi, mitte röntgenpilte!

Valulikkust saame koerte puhul enamasti hinnata ainult nö “ridede vahel lugedes”. Düsplaasiahaige koer tõuseb aeglasel ja laskub lamama ettevaatlikult. Peale suuremat koormust on need nähtused eriti ilmekad ja liikumine on kange ning ebameeldiv. Vanusega need probleemid süvenevad. Ei tasu arvata, et koerte valu saab hinnata niutsumise vms häälitsuse abil. See ei ole tegelikult sugugi liigiomane käitumine ja pealegi ei ole ka kaasnev valu enamasti võrreldav näiteks luumurruga. Liigeste degenereerumine/kulumine on ühesuunaline protsess. Ka inimeste meditsiinis on lähenemine sarnane ning lõppfaasis ei ole muud suudetud välja mõelda kui liigeste proteesid.

Mida teha kui düsplaasia on diagnoositud?

Muretsemine annab väga palju tegevust, aga väga vähe tulemust! Nagu pealkirjas öeldud, on tegemist elustiili haigusega. Seetõttu peame otsima ka lahendusi kompleksest lähenemisest antud nähtusele.

Sageli näib düsplaasiahaige koer (või ka kass) väliselt täiesti terve. Arvestada tuleb asjaolu, et koera toeskond (liikumiselundkond) on tervik ning seetõttu võivad elujooksul düsplaasiaga koertel haigestuda ka muud liigesed, näiteks põlved ja selg.

Checklist düsplaasiahaigele koerale:

1. Normaalne kehakaal – kõigest muust on väga vähe abi kui loom on ülekaaluline ning haigus progresseerub kiiremini.

2. Mõõdukas füüsiline koormus – koera ei tohi teha voodihaigeks. Liikuma peab regulaarselt ja lihastoonus peab olema korralik. Lihtsalt mõõduka tempoga ning päevade lõikes ühtlaselt – vältida harvasid pikki matkasid. Kindlasti vältida palli ja pulga loopimist ning muud ägedat tormamist (näiteks postiljonide jm põneva järgi)

3. Massaaz/võimlemine – koertele see meeldib! Võib käia kursustel, kutsuda massöör koju või vaadata internetist kuidas asi käib.

4. Kondroprotektorid (glükosamiin/kondroitiin) – aitavad kaitsta liigest moodustavaid kõhresid kulumise eest, vähendavad põletikulist reakstiooni ning pikendavad liigeste eluiga.

5. Valuvaigistid – võib kasutada valude korral ja ka füüsilise koormuse järk-järkuliseks suurendamiseks et ebamugavusest üle saada. Koertel on paremaid ja halvemaid päevi ning valu ei taha meist keegi tunda!

__________________________

6. Kirurgiline sekkumine/Puusaproteesid

Nagu mainitud, on tegemist kompleksse nähtusega ning seetõttu ei saa ühtegi detaili vahele jätta ega teistest eraldada. Samuti on oluline alustada nimekirja algusest, mitte vastupidi!

Kindlasti konsulteeri loomaarstiga – milline meetod on Sinu loomale parim ning kuidas saavutada loomale maksimaalselt hea elukvaliteet. Lahendused ei ole sugugi alati universaalsed.

Kui antud artikkel tundus huvitav, siis andke tagasisidet (näiteks FB-s) ja me katsume leida ka edaspidi aega kas antud teema pikemaks või mõnede muude huvitavate teemade aruteluks.

Olge terved!

TÄHELEPANU KÜÜLIKUOMANIKUD!

Käes on kevad ning aeg oma küülikud vaktsineerida!

Eestis vaktsineeritakse küülikuid müksomatoosi vastu.

Müksomatoos on ägedalt kulgev väga nakkuslik küülikute viirushaigus, mille peamised tunnused on silmapõletik ning nahaalused sültjad moodustised, mis on peamiselt pea-, päraku- ja suguelundite piirkonnas. Haigus esineb puhangutena. Sagedamini haigestuvad küülikud soojadel aastaaegadel.

Haigusele on vastuvõtlikud kõik küülikud, eriti euroopa jänes. Tekitaja peamiseks levitajaks on verdimevad putukad (sääsed, kirbud, täid, puugid). Mõned viirustüved levivad ka õhu kaudu.

Haiguse spetsiifiline ravi puudub.

Võta hetk pere pisima liikme jaoks ja broneeri aeg!

KEERULISED OPERATSIOONID VOL.4

Saksa lambakoer Raa sai autolt löögi, mille tagajärjel moondus tõsiselt kogu tema näokolju.

Tõsisemalt said viga nii alalõualuu kui ülalõualuu. Pisut ebatavalise ja kummalise välimusega fiksaator koosneb erinevates suundades läbi alalõualuu puuritud luunaeltest. Luunaelad on ümberringi fikseeritud kiirkõvastuva massiga, mis võtab täpselt vajaliku kuju ja on kivistudes kõvem kui betoon, kuigi samas väga kerge.

Õnnetu Raa pidi õppima sellise tülika masinavärgiga sööma ja jooma ning ka liikuma. Väga tubli töö tegid ära inimesed, kes teda hooldasid ja paranemisel aitasid. Tublid olete!

Lõualuude murru ravi muudavad keeruliseks mitmed asjaolud. Esiteks olid luud kildudeks. Üla- ja alalõualuu on teineteise suhtes väga liikuvad ning peavad tagama normaalse hambumuse, muidu ei saa looma suud korrektselt avada ega sulgeda.

Selline fiksaator oli Raa lõua küljes 2 kuud. Peale eemaldamist naasis Raa oma tavapärase elu juurde ja saab edaspidi väga hästi hakkama.
Peale mistahes operatsiooni on alati väga oluline osa järelhooldusel, valu ja põletikuravil, stressi vähendamisel. Kõigeks selleks vajab looma paranemisel lisaks ravimitele ka väga palju armastust!

KEERULISED OPERATSIOONID VOL.3

10 aastane koer. Aeglaselt, aga järjekindlalt kasvanud moodustis tagumiku piirkonnas. Viimasel ajal haavandunud ja muutunud koerale väga ebamugavaks.

Kasvaja on kliiniliselt agressiivne, kuna on tabandanud mitmeid erinevaid kudesid ja pressib ennast läbi naha välja. Sellise moodustise eemaldamine vajab ennekõike väga head lõikusplaani, kuna operatsiooni käigus tekib esmalt suur auk, mis tuleb hiljem kinni katta. Selleks on vajalik ulatuslik naha plastika. Haava sisse on paigutatud ka dreen haavavedelike väljumiseks. Hiljem dreen eemaldatakse.

Nii suure operatsiooni puhul on alati riskifaktoriteks:

looma vanus, pikk narkoos, ulatuslik haav, põletik, naha-haava verevarustushäired (nekroos), häired väljaheidete tegemisel ja ka kasvaja taastekkimine.

KEERULISED HAIGUSED, VOL.2

Selle haiguse kohta tavatsen öelda – ära karda mitte nohu, vaid “saatanat” kes ennast tema taha peidab!

Võib ka öelda – kes otsib see leiab.

Koera nohule on väga pikk nimekiri põhjuseid – allergia, infektsioon, võõrkeha, kasvaja jt. Kuivõrd ninast käib läbi suurem osa õhuvahetusest väliskeskkonna ja kopsude vahel, leiame ninast ka väga mitmekülgse mikrofloora, millest näiteks osasid baktereid peame harilikult patogeenideks. Normaalselt funktsioneerivas ninas võivad nad aga olla kahjutud. Selleks et täpsemat infot saada (eeskätt kroonilise-) nohu põhjuste kohta, on mitmeid võimalikke analüüse – röntgen, külv, endoskopeerimine, histoloogia jne. Keerulisematel juhtudel ka näiteks kompuurter tomograaf. Süvauuringuteni jõutakse enamasti alles siis, kui esmane antibiootikumide ravi jm lihtsamad võtted ei ole aidanud.

Kus siis peidab ennast see lubatud “saatan”? Väärtusliku info saamiseks tuleb arvestada mõningaid asjaolusid. Kõiki väärtuslikke analüüse saab teha ainult üldanesteesia abil ja osa neist on mõnevõrra invasiivsed.

Röntgen – nina struktuuride kohta saab infot ainult väga õigesti positsioneeritud vaadetest. Tavaline külili tehtud röntgen jätab meid valdavas osas tühjade kätega, kuna näokoljus kattub omavahel palju detailseid struktuure. Veendumaks, kus näiteks endoskopeerimisel tuvastatud leiud asuvad, võib teha ka kahte uuringut paralleelselt.

Endoskoop – mõeldamatu on loomale mistahes ora ninna toppida kui ta on ärkvel. Endoskopeerimine annab meile võimaluse vaadelda kujutisi peenikese toru otsast kohtades, kuhu me palja silmaga ei ulatu. Määravaks võib saada looma suurus ja takistused mis ninas olla võivad (äge turse, struktuuri muutused)

Külvi abil määratakse laboris täpne kooslus ninas elutsevast mikrofloorast. Aga seisneb selles, et kui külv võtta ninasõõrmete kaudu, võime leiada väga kirju seltskonna, kellest on raske eristada tegelikke patogeene ja “saatan” varjab ennast edasi. Antud juhul võtsime külvi otsmikuurkesse puuritud augu kaudu.

Histoloogia – abil saame teha kindlaks moondunud kudede rakulise/koelise ülesehituse. Igal haigusel on talle iseloomulikud muutused. Väljakutseks osutub sageli huvitava materjali leidmine ja ninast välja toimetamine.

Natuke on vaja ka kogemust ja õnne, et vaatlusel head materjali ära tunda ja seda kätte saada. Ninas on väga väga kitsas.

Patsient:

koer, 10 aastane, krooniline nohu ca 2 kuud, viimasel ajal vereseguse eritisega. Esimesed märgid nohust võivad jääda märkamatuks, kuna koer neelab esialgu enamuse üleliigsest eritisest alla. Ka ei pea me väga eriliseks aeg-ajalt aevastamist. Ometi on märkimisväärne asjaolu, et nohu võis alata peale juba sügisel!

Endoskopeerimisel avastasime muutunud kudesid. Tegime kontrollröntgeni veendumaks kus me täpselt asume.

Proovimaterjali saamiseks otsmikuurkest on vajalik operatsioon. Selleks tuleb otsaette sõna otseses mõttes auk puurida. Saime sobilikku materjali nii histoloogiliseks kui ka mikrobioloogiliseks (külv) uuringuks.

Ja vastused olid järgmised: histoloogia – muutused iseäralikud seenifektsioonile, külv – aspergillus fumigatus. See ongi too “saatan” kellest juttu oli!

Seeninfektsioon käitub ninas väga sarnaselt kasvajale – ta võtab väga ulatulikud mõõtmed, kahjustab nii limaskesta kui ka luulisi struktuure, põhjustab pikapeale loomale tugevaid vaevusi ja ebamugavust ning on halvasti ravitav. Ravi võimalused on järgmised – nina ja otsmikuurgete lõputamine seenevastase ravimiga, mõnikord ka suukaudne tabletikuur. Sobilik ravi tuleb määrata igale patsiendile individuaalselt. Nina loputamiseks tuleb sisse ja väljapääs sulgeda kateetritega. Elu on näidanud, et haigus ei pruugi ühe protseduuri abil paraneda ning vajab mitut narkoosi ja loputust. Selleks et ravim kõikidesse nurgatagustesse kohale jõuaks, peab looma iga 15 min järel 90kraadi keerama.

Aspergillus on pinnases elutsev tekitaja. Ta ei levi koeralt-koerale. Tema levik on massiline suve lõpus ja sügisel, kui väliskeskkonnas on palju niiskust,  kõdunevat ja hallitavat taimemassi. Koer nakatub ninapidi sellises keskkonnas nuuskides ja eoseid sisse hingates. Haigusprotsessi vallandumiseks on vajalik mitmete asjaolude kokkulangemine – keskkond, tõvestav tüvi ja vastuvõtlik organism. Organism võib vastuvõtlikuks muutuda näiteks immuunsüsteemi nõrgenedes. On täheldatud ka tõulist soodumust retriiverite puhul.

KEERULISED OPERATSIOONID, VOL.1

Pealtnäha polekski justkui suurem asi, tegelikult koera väga häiriv ja pahaloomuline kasvaja. Põhjustab nina kihelemist, on kindlasti väga ebamugav ning edasi arenedes blokeerib õhu liikumise ühes ninapooles.

Sellistesse moodustistesse tuleb suhtuda täie tõsidusega ning mitte jätta liiga kauaks kasvama. Mida aeg edasi, seda keerukam on neid eemaldada. Pildil on 9,5 aastane Gordoni setter Dolly, kellele õnnestus operatsioon suurepäraselt.

Kontrollpildid ja niitide eemaldus tehtud 2,5 nädalat peale operatsiooni. Osad piirkonnad vajavad veel aega, kuid on näha väga head armistumist, arvestades kui ulatuslikku plastikat vajas selle moodustise eemaldamine. Kui karv uuesti peale kasvab, ei jää suurt midagi näha. Parane hästi sõbrakene.

MOOTORIRIHMADESSE JÄÄNUD KIISU

Õnnetu kiisukene toodi Loomade Kiirabikliinikusse peale seda kui ta oli jäänud automootoririhmade vahele.

Kliinikusse jõudes oli kiisu alajahtunud (alla 32C) ja täiesti elujõuetu. Tal oli purunenud vasak esijäse ja küljel olid ulatuslikud haavad. Kiirabikliinikus tegi talle kiiresti operatsiooni dr. Üllar Siir ning dr. Kairi Lüüs putitas kiisukesele eluvaimu sisse. Videoklipp on tehtud opile järgneval päeval, kust on näha, et kiisu lööb nurru, on väga isukas, kontaktihuviline ega lase ennast juhtunust eriti segada. Parane hästi sõbrakene!

USKUMATU KIISUKENE!

Seda lihtsalt peab vaatama

Filmilõigus on meie sõber Liisu, kes on 19 aastane! Tegemist pole filmitrikiga ega kusagilt maailma ja internetiavarustest leitud klipiga. Liisu on ühtpidi justkui tavaline pealinna kiisu, aga… Ta on käinud sedasi potil juba viimased 14 aastat. Sellise vetsuskäigus õppis Liisu selgeks täiesti iseseisvalt! Paneb imestama, kes või mis nende imeloomakeste hinges elab!

ERINEVAID VÕIMALUSI LUUMURDUDE RAVIS

Luumurdude ja muude traumade puhul on üks kindel ja kohati frustreeriv reegel-töö on tellija materjalist!

Üksikutel juhtudel piisab ka ainult lahasest, aga seda peab otsustama ikkagi loomaarst. Kui juhtub õnnetus, siis koduse esmaabiga on üldiselt sedasi-pigem ilma millegita kui halvasti pandud lahasega. Ega see murd enam hullemaks ei lähe. Halvasti paigaldatud, või ka näiteks liiga tugevasti seotud lahas/side võib põhjustada pöördumatuid kahjustusi verevarustusele, närvidele jt pehmetele kudedele. Valdav enamus luumurdudest vajab operatsiooni ja fikseerimine peab olema nii tugev, et peab vastu kogu looma keharaskuse.