PUHTA LINNA TERVED SÕBRAD

Puhas kodulinn ei ole ainult esteetiline väärtus, selle läbi on võimalik hoida ka nii ennast kui meie neljajalgseid sõpru tervetena! Kõigi pereliikmete hea tervis on ju üks olulisemaid perekonna aluseid.
Linnas üha enam silma hakkavad koerte väljaheitehunnikud on pikaajalisteks ja ülisoodsateks reservuaarideks mitmetele kõiki meie oma pereliikmeid ohustavatele parasiitidele ja haigustekitajatele. Suurim oht varitseb ühiskonna kõige haavatavamaid liikmeid – lapsi, lapseootel naisi, puuduliku immuunsusega täiskasvanuid. Sagedaseim probleem on aga pidev ja püsiv nakkusoht perede armsatele lemmikloomadele.
Ümarusside (nt solkmed) munad võivad väliskeskkonnas elujõulisena püsida 5 aastat ja kutsikas, kes nendega juba nakatunud on, võib roojaga levitada ühe päeva jooksul üle miljoni ümarussi muna. Kirjanduse andmetel on ümarussidega nakatunud üle maailma 70 – 100 % kõigist kutsikatest ja kiisupoegadest ning arvatavalt 15 – 36 % täiskasvanud koertest. Parasiit moodustab organismis ka soikevastseid, mis teatud olukordades (nt tiinuse ajal) jälle aktiveeruvad ning toimub ka otsene nakatumine ravimata jäetud emaskoeralt kutsikatele. Seega on ülioluline järjekindlalt korratav sooleparasiitide tõrje ussirohu abil.
Solkmemunadele sobib kenasti ka inimorganism (eriti lapsed), kus parasiidi rändevastsed põhjustavad naha, kopsude, ajukoe ja silmade kahjustusi. Oluline on lemmikloomade väljaheidete range koristamine nii avalikust ruumist kui oma koduaiast. Laste mänguväljakutel liivakastiliiva vahetamine peaks samuti olema regulaarne ennetusprotseduur. Lisaks solkmemunadele satuvad liivakastidesse kasside väljaheidetega ka toksoplasmoosi tekitajad, mis tabandavad kõige raskemini liivakastide peamisi külalisi – lapsi ning on üliohtlikud haigustekitajad ka lapseootel naistele, põhjustades halvimatel juhtudel isegi raseduse katkemist. Siinkohal ei ole toas peetavad kassid sugugi ohutumad – kiisude väljaheiteid ei tohiks visata tualettidesse, sest heitvee puhastamisprotseduurid ei pruugi toksoplasmoosi tekitajaid elimineerida ning seeläbi satuvad need jälle väliskeskkonda.
Samuti on ohuallikaks paelusstõved (enim ehhinokokoos, dipülidioos), kelle lülid erituvad nakatunud looma roojaga ning kohati ise ringi liikudes saastavad ümbrust oma munadega. Kuna nt koeraviik (Dipylidium caninum) kasutab vaheperemehena kirpe, kelle abil toimub paljude koerte nakatumine paelussi munadega, on väga oluline oma lemmikloomal lisaks siseparasiitidele tõrjuda ka välisparasiite (kirbud, puugid). Meile märkamatult kinnituvad parasiidi munad ka auto rataste, jalanõude ning loomakäppade külge, millega saab leviala hoopis suurema ulatuse.
Algloomtõvedest jagavad loomad ja inimesed enim giardioosi. Tema tsüstid erituvad tabandunud organismist roojaga ning on koheselt nakkusvõimelised ning püsivad sellistena mitmeid kuid.
Lisaks parasitoosidele ei saa unustada ka väljaheidetega levivaid viirushaiguseid. Neist kergeimini nakkuv ja eluohtlikem on kindlasti parvoviirus. Selle vastu peaksid olema kõik koerad vaktsineeritud kahe- või kolme kordusimmuniseerimisega kutsika varases nooruses. Kahe vaktsineerimise vahel ei ole aga kutsika kaitse veel täielik ning nakatumine viirusesse on täiesti võimalik ja üha sagedasem. Samuti on vaktsiinist saadav kaitse nõrgem ja nakatumine viirusega tõenäolisem, kui kutsa ei ole sooleparasiitidest (ussidest) vabastatud enne vaktsineerimist.
Vastupidiselt ekslikule arvamusele ei ole koerte ja kasside väljaheited väetis taimedele. Tegelikult lausa vastupidi: erinevalt taimetoiduliste loomade väljeheitest on lihasööjate roe taimedele kohati lausa mürgine. See on väga happeline ning pikaks ajaks murule jäetuna hävitab väljaheide seda järjekindlalt. Kui aias kasvatatakse ka söögiks tarvitavaid taimi ja vilju, teevad väljaheitega saastunud äravooluveed need toiduained inimesele nakkusohtlikeks.
Koerte väljaheidete koristamata jätmisest saab saasteallikas ka meie veesüsteemile. Vihmaveega äravooludesse juhitud roe jõuab lähedalasuvatesse veekogudesse, kus me kõik suvel mõnusalt ujumas tahame käia. Erinevate uuringutega on kindlaks tehtud, et 90% rooja koli-laadsetest bakteritest, mille alusel määratakse vee kvaliteeti ja ohutust tervisele, on loomset päritolu (enamasti just koertelt). Saja koera kolme päeva jooksul üleskorjamata väljaheited võivad vihmast ärauhutuna põhjustada nii suure bakterite arvukuse kasvu, et rohkem kui 20 km raadiuses tuleks keelata veekogudes ujumine.
Kogu eelnevalt mainitud halva ärahoidmiseks ärge unustage oma lemmikutele parasiiditõrjet teha (nii kirbud, puugid kui siseparasiidid – ussid); ärge jätke neid ravimata, kui nad haigestuvad; tulge neid vaktsineerima, et ennetada raskete haiguste teket ja takistada nende levikut. Koristage oma kutsa väljaheited linnatänavatelt ja parkidest – selle väikese, olgugi et ebameeldiva, liigutusega saame aidata hoida oma pere ja kogu kodukeskkonna tervist.

Kõigile head tervist soovides
Timmu Loomakliiniku arstid
Dr. Laura Talving
Timmu Loomakliinik
Mustamäe tee 44, Tallinn
www.timmu.ee

KÜÜNTE LÕIKUS- VAJALIK VÕI MITTE?

Kõige sagedamini on halva küünehoolduse põhjuseks see, et omanik kardab koera ärritada, vigastada või tekitada stressi.
Väga aktiivsetel koertel, kes saavad väga palju ringi liikuda, ei olegi alati vaja küüsi lõigata, kuna nende küüned kuluvad ise.
Korterikoerte hulgas, kes käivad vaid mõned korrad päevas jalutamas, on liiga pikad varbaküüned tavaline probleem. Pikkade
küünte esimene probleem on kindlasti valu. Kui koera küüned puutuvad kokku kõva pinnaga, näiteks kõnniteel või köögi
põrandal, siis surub kõva pind küüne tagasi varba sisse või painutab küljele. Mõlemal juhul on koera varbad väga valulikud ja
võib tekkida isegi artriit. Siis on väikseimgi puudutus koerale valulik ning ta ei lase oma küüsi lõigata.Liiga pikkade küünte
teine tagajärg on tõsisem. Kõik loomad tuginevad jalanärvide kaudu saadud informatsioonile, et liikuda läbi maailma, tunnetada
ja gravitatsioon oma kasuks pöörata.

Miljonite aastate jooksul on metsikud koerad jahipidamise ajal jooksnud pikki vahemaid ja kulutanud oma küüned lühikeseks.
Ainult mäkke ronides, puutusid nende küüned maapinda. Niisiis saab pikkade küünte puhul koera aju signaali, et ta justkui
roniks mäkke, ning vaistlikult muudab kehahoiakut. See aga lisab suurt koormust tagakäppade lihastele ja liigestele. Seda
ebanormaalset liikumisasendit nimetatakse “kits kivil”, sest koer hoiab oma jalgu kõhuall liiga lähestikku, kui õige hoiak oleks
piltlikult öeldes jalad vertikaalselt, nagu lauajalad.

Hiljutised uuringud näitavad, et selline vales asendis liikumine põhjustab suuri pingeid ning kaebusi lihastes ja liigestes. Eriti
just tagakäppades ja selle tulemusena võib olla raskendatud treppidest ronimine, diivanile/autosse hüppamine ja isegi
lamamisasendist püsti tõusmine. Samad mured nagu juba eakatel koertel.

Küünte lühikeseks lõikamine võib olla teie koerale nagu uuestisünd, sest valutavad varbad ja valest kehaasendist tingitud
ülekoormus kaovad.
ALUSTAGE JUBA VARAKULT!

Tekst tõlgitud http://www.dogsnaturallymagazine.com/trimming-your-dogs-toenails/

TIMMU LOOMAKLIINIK KRISTIINE KEVADLAADAL

Ootame Teid selliste loosipakkidega laupäeval Kristiine Kevadlaadal!
Jagame meeleolukaid õhupalle nii palju kui jagub ning need nunnud mõmmikud võivad just Teie koju sattuda 
http://www.tallinn.ee/est/Uudis-Kristiine-kevadlaat-2017

OOTAME TEID LEMMIKUTEGA KONSULTATSIOONILE

Tervete hammaste nimel ootame kõiki kiisusid ja kutsusid konsultatsioonile.

Info ja aegade broneerimine +372 6675676

OTSIME KLIINIKUSSE SANITAR-HOOLDAJAT!

Head sõbrad!

Loomade Kiirabikliinik otsib oma meeskonda sanitar-hooldajat.

Kui oled toimekas, armastad puhtust ja tegeleda loomadega, siis on see töö just Sinule.

Sanitar-hooldaja peamiste töökohustuste hulka kuulub:

1. Abivahendite, loomatarvete, puhastusvahendite, majapidamise- ja hügieenivahendite

koguste jälgimine, teabe edastamine administraatorile, vastuvõtmine.

2. Vereanalüsaatori reagentide, -testide ja muude diagnostikavahendite koguste jälgimine.

3. Kliiniku tehnilise sisseseade puhastamine ja hooldamine.

4. LKK ruumide (märg- ja kuiv-) koristamine, laudade ja mööbli puhastamine ning

desinfitseerimine peale igat patsiendi külastust ning tööpäeva lõpus.

5. LKK sissepääsu esise tee puhastamine lumest, lehtedest, loomade väljaheidetest ja muust

prahist.

6. Prügikastide tühjendamine tööpäeva jooksul ja -lõpus.

7. Instrumentide ja seadmete pesemine, puhastamine, kuivatamine.

8. Operatsioonil kasutatud instrumentide pesemine, kuivatamine, komplekteerimine,

pakendamine, steriliseerimine ja ladustamine.

9. Loomaarstide assisteerimine kõiges, mis on patsiendiga tegelemiseks vajalik – looma

hoidmine patsiendi läbivaatusel, operatsioonil, ultraheli ja röntgenpiltide tegemisel jms.

10. Statsionaaris viibivate patsientide eest hoolitsemine, jälgimine, hooldamine, toitmine,

jalutamine ja nende igakülgse heaolu ning puhtuse tagamine.

11. Kõikide loomaarstide, assistentide ning administraatori poolt antavate tööalaste korralduste

kohene täitmine.

Töö vahetustega graafiku alusel.

Huvi korral võta ühendust:

Siret Mägus

tegevjuht

telefonid: 6675679, 56883886

e-post: siret@loomakiirabi.ee

LUCKY LUGU

NÜÜD ON AVATUD TIMMU LOOMAKLIINIK

Head sõbrad!
Meil on suur rõõm teatada, et tegeleme jälle ka kõikide tavapäraste loomaarsti teenustega. Selleks ehitasime ümber ja sisustasime uued ruumid, mis on just päevatöödeks sobilikud. Timmu kliinikusse panime kokku ka uue meeskonna. Lisandunud on uued loomaarstid dr. Kaie Bogdanova ja dr. Laura Talving, assistendid Maarja Paavel (osakonna juhataja), Karmen Hülp ning administraator Liina Karu.

Ruumipuuduse ja piiratud tööjõu tõttu olime vahepeal sunnitud keskenduma ainult kiirabi tööle. Saime palju tagasisidet, et meie patsiendid ja nende perekonnad olid seetõttu üsna õnnetud ja nüüd oleme loonud parima võimaliku lahenduse. Täiesti eraldi päevaosakond, mille nimeks valisime Timmu loomakliinik. Ootame teid uutes, vastrenoveeritud ruumides, kus on meeldiv atmosfäär, toredad inimesed ning ennekõike suurepärased spetialistid. Meie inimesi saab iseloomustada selliselt – me kõik armastame väga loomi ja läbi oma oskuste ning pühendumise suudame neid väga palju aidata.

Kes on Timmu? Timmu on üks nunnu ja karvane nööbinina saksa lambakoer, kes on meile inspiratsiooniks 🙂

Kliinik asub samal aadressil, aga teises korpuses kohe Mustamäe tee ääres. Meie päevane osakond tegeleb kõigi loomaarsti tavateenustega (vaktsineerimine, kiipimine, steriliseerimine, kastreerimine, küünte lõikus jne). Loomaarstide vastuvõtuajad E-R 9-19. Parkimine (tähistatud) otse kliiniku ukse ees. See teeb väga mugavaks nii loomade kui toidukottide autosse tõstmise. Kasuta kindlasti parkimiskella!
Registratuur ja vastuvõtuaegade broneerimine telefonil 667 5676, kliiniku meiliaadress: timmu@loomakiirabi.ee

 

Olge ikka terved ja rõõmsad!

Alati teiega,
Timmu Loomakliinik
Loomade Kiirabikliinik

KOMPUUTERTOMOGRAAFIA UURINGUD

Kompuutertomograafia uuringud on alanud!

Nüüdsest on võimalik registreeruda kompuutertomograafia uuringutele kliiniku telefonidel

6671755, 5023191

Kõik uuringud tehakse üldnarkoosis. Uuringu kestus on lühike (narkoosi aeg ca 10-15 minutit), mistõttu on see loomale võrdlemisi ohutu.

Uuringu maksumus on 198EUR. Lisanduvad kuluvahendid (narkoos, kontrastaine, kanüülid jms.) ja loomaarsti vastuvõtt.

Plaanilisi uuringuid teostame igal esmaspäeval kell 9-19, erakorralisi uringuid teeme 24/7 ja muul ajal vastavalt vajadusele.

Küsi julgesti lisainfot uuringute kohta LKK loomaarstidelt või oma loomakliinikust.

 

Alati teiega,

Loomade Kiirabikliiniku meeskond

KOMPUUTERTOMOGRAAF ON KOHAL!

Head sõbrad

Eesti esimene loomakliiniku kompuutertomograaf on kohal ja seadistamine käib täie hooga!

KEERULISED OPERATSIOONID VOL. 6

Uuendusi songade ravis

Songade korrigeerimine võib olla mõnikord tõeliseks väljakutseks. Jutt ei käi võib-olla tavapärasest nabasongast, kuid komplitseeritud songasid näeme samuti väga sageli.

Milline võiks olla komplitseeritud song?

Komplitseerituks võib kindlasti pidada songa, mille kokkuõmblemisel tekib kudedele liigne pinge või ei olegi võimalik kudede kadumise tõttu haavaservasid kokku õmmelda. Näidetena võib tuua traumaatilise songa ulatuslike rebenditega (hammustushaavad), materjalide talumatusest tingitud haavade avanemise (infitseeritud haavad ja songad eelkõige kõhuõõne operatsioonide järgselt) ja ka perineaalsonga.

Mainitud juhtudel on alati suur kirugiline väljakutse sulgeda songa väratit ja haava nii, et kudedele õmbustega liiga ei tee ja haav uuesti ei rebene. Heaks valikuks on neil puhkudel pingevaba songa plastika.

Pingevabaks muudab haava implantaat, millega kaetakse puuduv osa kõhuseinast või näiteks kogu perineaalsonga värat. Spetsiaalset võrkmaterjali saab lõigata vastavalt vajadusele parajaks ning seejärel kogu songavärati perimeetri ulatuses kinni õmmelda. Nii ei jää ümbritsevatele kudedele pinget ja songa värat saab täielikult suletud. Kindlasti on selline lahendus mugavam ka patsiendile väiksema valu tõttu ja paranemine on kiirem ning püsivam.