Puhta linna terved sõbrad

Puhas kodulinn ei ole ainult esteetiline väärtus, selle läbi on võimalik hoida ka nii ennast kui meie neljajalgseid sõpru tervetena! Kõigi pereliikmete hea tervis on ju üks olulisemaid perekonna aluseid.
Linnas üha enam silma hakkavad koerte väljaheitehunnikud on pikaajalisteks ja ülisoodsateks reservuaarideks mitmetele kõiki meie oma pereliikmeid ohustavatele parasiitidele ja haigustekitajatele. Suurim oht varitseb ühiskonna kõige haavatavamaid liikmeid – lapsi, lapseootel naisi, puuduliku immuunsusega täiskasvanuid. Sagedaseim probleem on aga pidev ja püsiv nakkusoht perede armsatele lemmikloomadele.
Ümarusside (nt solkmed) munad võivad väliskeskkonnas elujõulisena püsida 5 aastat ja kutsikas, kes nendega juba nakatunud on, võib roojaga levitada ühe päeva jooksul üle miljoni ümarussi muna. Kirjanduse andmetel on ümarussidega nakatunud üle maailma 70 – 100 % kõigist kutsikatest ja kiisupoegadest ning arvatavalt 15 – 36 % täiskasvanud koertest. Parasiit moodustab organismis ka soikevastseid, mis teatud olukordades (nt tiinuse ajal) jälle aktiveeruvad ning toimub ka otsene nakatumine ravimata jäetud emaskoeralt kutsikatele. Seega on ülioluline järjekindlalt korratav sooleparasiitide tõrje ussirohu abil.
Solkmemunadele sobib kenasti ka inimorganism (eriti lapsed), kus parasiidi rändevastsed põhjustavad naha, kopsude, ajukoe ja silmade kahjustusi. Oluline on lemmikloomade väljaheidete range koristamine nii avalikust ruumist kui oma koduaiast. Laste mänguväljakutel liivakastiliiva vahetamine peaks samuti olema regulaarne ennetusprotseduur. Lisaks solkmemunadele satuvad liivakastidesse kasside väljaheidetega ka toksoplasmoosi tekitajad, mis tabandavad kõige raskemini liivakastide peamisi külalisi – lapsi ning on üliohtlikud haigustekitajad ka lapseootel naistele, põhjustades halvimatel juhtudel isegi raseduse katkemist. Siinkohal ei ole toas peetavad kassid sugugi ohutumad – kiisude väljaheiteid ei tohiks visata tualettidesse, sest heitvee puhastamisprotseduurid ei pruugi toksoplasmoosi tekitajaid elimineerida ning seeläbi satuvad need jälle väliskeskkonda.
Samuti on ohuallikaks paelusstõved (enim ehhinokokoos, dipülidioos), kelle lülid erituvad nakatunud looma roojaga ning kohati ise ringi liikudes saastavad ümbrust oma munadega. Kuna nt koeraviik (Dipylidium caninum) kasutab vaheperemehena kirpe, kelle abil toimub paljude koerte nakatumine paelussi munadega, on väga oluline oma lemmikloomal lisaks siseparasiitidele tõrjuda ka välisparasiite (kirbud, puugid). Meile märkamatult kinnituvad parasiidi munad ka auto rataste, jalanõude ning loomakäppade külge, millega saab leviala hoopis suurema ulatuse.
Algloomtõvedest jagavad loomad ja inimesed enim giardioosi. Tema tsüstid erituvad tabandunud organismist roojaga ning on koheselt nakkusvõimelised ning püsivad sellistena mitmeid kuid.
Lisaks parasitoosidele ei saa unustada ka väljaheidetega levivaid viirushaiguseid. Neist kergeimini nakkuv ja eluohtlikem on kindlasti parvoviirus. Selle vastu peaksid olema kõik koerad vaktsineeritud kahe- või kolme kordusimmuniseerimisega kutsika varases nooruses. Kahe vaktsineerimise vahel ei ole aga kutsika kaitse veel täielik ning nakatumine viirusesse on täiesti võimalik ja üha sagedasem. Samuti on vaktsiinist saadav kaitse nõrgem ja nakatumine viirusega tõenäolisem, kui kutsa ei ole sooleparasiitidest (ussidest) vabastatud enne vaktsineerimist.
Vastupidiselt ekslikule arvamusele ei ole koerte ja kasside väljaheited väetis taimedele. Tegelikult lausa vastupidi: erinevalt taimetoiduliste loomade väljeheitest on lihasööjate roe taimedele kohati lausa mürgine. See on väga happeline ning pikaks ajaks murule jäetuna hävitab väljaheide seda järjekindlalt. Kui aias kasvatatakse ka söögiks tarvitavaid taimi ja vilju, teevad väljaheitega saastunud äravooluveed need toiduained inimesele nakkusohtlikeks.
Koerte väljaheidete koristamata jätmisest saab saasteallikas ka meie veesüsteemile. Vihmaveega äravooludesse juhitud roe jõuab lähedalasuvatesse veekogudesse, kus me kõik suvel mõnusalt ujumas tahame käia. Erinevate uuringutega on kindlaks tehtud, et 90% rooja koli-laadsetest bakteritest, mille alusel määratakse vee kvaliteeti ja ohutust tervisele, on loomset päritolu (enamasti just koertelt). Saja koera kolme päeva jooksul üleskorjamata väljaheited võivad vihmast ärauhutuna põhjustada nii suure bakterite arvukuse kasvu, et rohkem kui 20 km raadiuses tuleks keelata veekogudes ujumine.
Kogu eelnevalt mainitud halva ärahoidmiseks ärge unustage oma lemmikutele parasiiditõrjet teha (nii kirbud, puugid kui siseparasiidid – ussid); ärge jätke neid ravimata, kui nad haigestuvad; tulge neid vaktsineerima, et ennetada raskete haiguste teket ja takistada nende levikut. Koristage oma kutsa väljaheited linnatänavatelt ja parkidest – selle väikese, olgugi et ebameeldiva, liigutusega saame aidata hoida oma pere ja kogu kodukeskkonna tervist.

Kõigile head tervist soovides
Timmu Loomakliiniku arstid
Dr. Laura Talving
Timmu Loomakliinik
Mustamäe tee 44, Tallinn
www.timmu.ee

Jäta kommentaar