Meie teenused

Kompuutertomograaf

Mis on kompuutertomograaf (KT)?

KT on röntgentehnoloogial põhinev seade, mis annab tavapärasest röntgenuuringust oluliselt detailsema ja mitmekülgsemalt vaadeldava pildi. Tavalisel röntgenil näeme keha (objekti) kahemõõtmelist pilti, mistõttu paljud detailid ja organid on üksteise suhtes ülekattes. KT jagab uuritava piirkonna väikesteks lõikudeks (nö eraldi piltideks) ning kujutist saab arvuti abil muuta ka kolmemõõtmeliselt projekteeritavateks. Sedasi muutuvad KT ja arvuti koostöö abil nähtavaks objektid, mida tavaröntgeniga ei näeks või ei suudaks üksteisest eristada.

KT abil saab uurida kõiki keha piirkondi. Väga praktiline on KT erinevate traumade, murdude, lülisamba haiguste, ortopeediliste probleemide, kasvajate, kõhu- ja rinnaõõne organite (maks, neerud, kopsud jne), pea (ka hammaste), võõrkehade, nina/kurgu/kõrvahaiguste jpm. senisest tunduvalt täpsemaks diagnoosimiseks. Lisaks kontrastuuringud veresoonkonnale (näiteks trombide ja neoplaasiate diagnoosimiseks).

Humaanmeditsiinis (mujal maailmas ka veterinaarias) on KT tehnoloogia väga laialdases kasutuses ning peagi avaneb võimalus Eestis esmaskordselt ka loomakliinikus kohapeal patsientidele KT uuringuid teostada. See on kindlasti pikk ja suur samm veterinaaria maastikul ning annab meile senisest paremad võimalused meie kõigi lemmikuid aidata.

LKK pakub KT uuringuid meeleldi ka kõikide teiste loomakliinikute patsientidele, kellel seda uuringut peaks vaja minema

Steriliseerimine/kastreerimine

Kasse ja koeri steriliseeritakse eelkõige selleks, et ära hoida soovimatuid pesakondi ning vältida jooksuajast tingitud käitumist.

Emased kassid võivad poegi tuua mitmel korral aastas. Nad ei planeeri oma tegevust, vaid käituvad instinktiivselt. Sage poegimine võib kassi organismi koormata. Ja kindlasti tekib mure sellega, mida teha kassipoegadega – uut kodu on neile raske leida. Kodune hukkamine on tänapäeval seadusega keelatud. Steriliseerimiseks on erinevaid võimalusi. Hormoontabletid ja-süstid või operatsioon. Põhimõtteliselt saab kassi ka lihtsalt toas või puuris kinni hoida, aga kes on seda proovinud, teab missugune kõrvulukustav kaebamine innaajal lahti läheb. Mõistagi ei saa me rääkida mistahes steriliseerimisest loomade puhul, keda soovitakse kasutada aretuses. Sellisel juhul ei soovita aga kindlasti ka mitte mingeid hormoonravimeid tarbida.

Paljud omanikud ei taha oma kassi nö „rikkuda“ ning otsustavad innavastaste tablettide kasuks. Tablettide andmisega lükkame inda pidevalt edasi, mitte ei saavuta jäädavat tulemust. Hormoontabletid võivad pikaajalise kasutamise tagajärjel põhjustada piimanäärme kasvajaid, mädaemakat ja teisi terviseprobleeme. Tasub ära mainida, et kassi piimanäärme kasvajatest on ca 90% halvaloomulised. Selliste haigusnähtude esinemisel on lõikus möödapääsmatu, aga paljudel juhtudel oleme juba põhjustanud kassi tervisele pöördumatud kahjustused. Üldiselt kehtivad nii kassile kui koerale samad printsiibid ja ka sarnased tagajärjed.

Selle kõige vältimiseks on looma steriliseerimine/kastreerimine parim lahendus ja seda on mõistlik teha tervele noorele loomale vältimaks soovimata pesakondi ja hilisemaid terviseriske. Steriliseerimise käigus eemaldatakse emakas ja munasarjad, kastreerimise käigus munandid. Seoses suguhormoonide puudumisega kaovad kõik innatunnused ning loom ei tiinestu enam.

Kastreerimist teostatakse isastele loomadele. Isaste kasside puhul on peamiseks kastreerimise põhjuseks oma territooriumi uriiniga märgistamine. Kastreerimine üldjuhul selle probleemi kõrvaldab. Peale kastreerimist ei tunne isane kass enam emaste vastu huvi, jäävad ära pulmaskäimised ja sellega seotud sagedased vigastused. Isaste koerte puhul on kastreerimine seotud nii sugulise kui ka muude käitumisprobleemidega.

Sigimisvõimetu loom elab täpselt sama täisväärtuslikku ja õnnelikku elu kui teised.

Vaktsineerimine

Esmane vaktsineerimine tuleb teha 2-kuuselt, enne kaitsevad kutsikat/kassipoega ema piimaga saadud antikehad, mille tase hakkab just sel ajal langema ja varem vaktsineerida ei ole mõtet.

Järgnevad vaktsineerimised  toimuvad 3 ja 4-kuuselt. Edaspidi vaktsineeritakse loomi kord aastas.

Loomi vaktsineeritakse  enamlevinud viirushaiguste vastu, sealhulgas ka marutaudi. Praegusel hetkel on lubatud marutaudi vastu vaktsineerida iga kahe aasta järel, eeldusel, et looma on juba eelnevalt marutaudi vastu õigeaegselt vaktsineeritud.

  • Esmasele vaktsineerimisele järgnev immuunsus ei ole eluaegne
  • Immuunsuse kestmiseks on vajalik mõnede haiguste vastu revaktsineerida kord aastas.
  • 7-14 päeva enne vaktsineerimist tuleks teha lemmikule siseparasiiditõrje.
  • Vaktsineeritakse terveid lemmikuid (kui lemmikul esineb kõhulahtisus, halb ja loid enesetunne või muu mitte tavaliselt esinev tervisehäire, siis tuleks seda ütelda loomaarstile).
  • Vaktsineerimisele tuleb alati kaasa võtta vaktsineerimistunnistus.

Kui Teie loom on täiesti kodune,  oleks mõistlik teda vaktsineerida, sest Teie liigute siiski ringi ja võite haigustekitajaid oma jalanõude/riietega  koju tuua.

Marutaudi vastu vaktsineerimine on Eesti Vabariigis kohustuslik!

Kiipimine

Vastavalt ISO-standardile 11784 kannab mikrokiip endas kordumatut 15-kohalist numbrit.

Kui te olete oma lemmiku mikrokiibistanud, on väga oluline registreerida ta andmebaasis

(soovitavalt EPN liige, et saaksite ohutult reisida). Andmebaasi sisestatakse teie nimi, kodune

aadress, telefoninumbrid ja e-posti aadress. Lisaks registreeritakse teie lemmiku nimi, tõug, sugu ja eritundemärgid või värvus. Mõned andmebaasid soovitavad lisada ka foto.Väga oluline on kontaktandmeid kohe pärast kolimist või telefoninumbri vahetamist uuendada.

Kui palju maksab lemmiku kiibiga identifitseerimine ja registreerimine?

Mikrokiipimise kulu sõltub teie elukohast ja teie loomakliinikust. Mõne andmebaasi puhul on

registreerimine tasuta, mõned aga soovivad teie andmete hoidmise eest tasu. Tasu võib olla

ühekordne või regulaarne. Küsige lisainfot oma loomaarstilt.

Kas mikrokiibi paigaldamine on loomale valus?

Mikrokiipimine on kiire ja peaaegu valutu protseduur. Üldjuhul ei kasutata mikrokiibistamisel

tuimestavaid aineid. Vajadusel võib loomaarst enne kiibi paigaldamist teha väikese valuvaigistava

süsti. Mikrokiip paigaldatakse naha alla aplikaatoriga. Kiibi paigaldamisel tekkivat

ebamugavustunnet võib võrrelda vaktsineerimisega. Sageli viiakse kiibistamine läbi

steriliseerimis- või kastreerimisoperatsiooniga samal ajal, mil loom on narkoosi all.